Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulevased tipud tuleb leida varakult

    Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare.Foto: Erakogu

    Õigete valikute toetamiseks tuleb teha karjääriõpetuses revolutsiooni juba gümnaasiumis ning lubada üldhariduskoolide õpilastel osaleda ettevõtetes praktikal, teeb ettepaneku Pelgulinna gümnaasiumi inglise keele ja majanduse õpetaja Kristi Saare.

    On väga levinud idee, et meie väikese rahvaarvu tõttu vajab Eesti rohkem erinevate valdkondade (tipp)spetsialiste, kes aitaksid majandust edasi arendada. Ometigi hakatakse tulevasi tippspetsialiste otsima alles karjäärilaatadel ülikooli lõpuaastail, mis on aga paratamatult hilja, sest mitu olulist valikut on selleks hetkeks juba tehtud ning hulk karjäärivaliku uksi sulgunud.
    Tänapäeva ametid ja spetsialiseerumised on üha keerulisemad. Seega on arusaamatu, miks eksisteerib praktika ainult kutseharidussüsteemis. Keskkooliõpilased saavad paremal juhul osaleda mõnel töövarjupäeval ning teoreetilisel tasandil karjääriõpetuse kursust läbida, kui see nende koolis eksisteerib, aga see pole piisav tulevikus spetsialiseerumiseks.
    Õigete valikute tegemine
    Õigete valikute toetamiseks ja tekitamiseks tuleb teha karjääriõpetuses revolutsiooni juba gümnaasiumis ning lubada üldhariduskoolide õpilastele vähemalt valikainete mahus osaleda ettevõtetes praktikal, et oma tulevikuplaanidesse selgust tekitada.
    Tuleviku juhtivad ametid eeldavad kindlate oskuste ja aineteadmiste lihvimist juba keskkoolis ning see eeldab sügavamat arusaamist sellest, mida kõige enam nõutud spetsialistid igapäevaselt teevad. Praktika läbivad küll autolukksepad ja pagarid, ent akadeemilist haridusteed pidi liikuvad õpilased ei saa tutvuda sellega, mida teeb näiteks ajukirurg või anestesioloog; mille poolest erinevad süsteemiarhitekti ja süsteemianalüütiku tööd; millele peaks keskenduma mehaanika-, elektri- või kosmoseinsener.
    Seetõttu on ka suurimaks ülikooliõpingute katkestamise põhjuseks valed erialavalikud, sest õpilased ei tea piisavalt ei eriala sisu ega tulevikuperspektiivide kohta. Siin aga ongi haridussüsteemi kohustus ning erasektori võimalus tulevasi tööturule sisenejaid mõjutada.
    Ettevõtete ja haridussüsteemi koostöö
    Koostöös koolidega loodav praktikasüsteem aitaks erasektoril võtta rohkem vastutust tuleviku tööjõu loomisel ning lisaks leevendada survet haridussüsteemile. Praktikasüsteem eeldab, et eraettevõte on valmis koostöös oma piirkonna koolidega pühendama veidi aega, et luua toimiv praktikaprogramm. Seejärel on ettevõttel võimalik näiteks motivatsioonikirjade alusel valida praktikale osalema kõige huvitatumad, andekamad ja suurima tulevikupotentsiaaliga õpilased.
    Tulevase võimaliku biomeditsiini valdkonna spetsialisti praktika võiks koosneda näiteks külastusest ülikooli loengutesse, töövarjutamisest mõnes ravimilaboris, päevast laboriassistendina. Ning praktika saaks hinnatud näiteks mõne projekti või analüüsiva tegevuse abil.
    Tulevane IT-spetsialist aga võiks näiteks varjutada projektijuhti, arendajat ja süsteemiarhitekti ning praktilise ülesandena luua teoreetilise või praktilise IT-arenduse projekti, mis vastaks tema hetketasemele ning kasutaks ära praktikal saadud teadmisi.
    Võimalus andekamatele
    Valikulise praktika sisseviimine annaks võimaluse just andekatele õpilastele, kellega tänapäeva koolil pole võimekust tegeleda, leida varakult oma kirg ning hakata üles ehitama oma karjääri. Olles sisuliselt tuttavam neid huvitavate ametitega, on neil võimalik keskenduda õigetele ainevaldkondadele juba gümnaasiumis ning valida parim võimalik eriala ülikoolis. Neil on loodud ka juba esimesed kontaktid tuleviku töövaldkonnas, mis võimaldab leida ka mentoreid. Õpilased teevad pikas perspektiivis teadlikumaid valikuid ning jõuavad lihtsamini eneseteostuseni.
    Ettevõtetele annab praktikakohtade loomine võimaluse mõjutada otseselt neile tulevikus tööle tulevate spetsialistide kvaliteeti. Lisaks lubab praktika neil tutvustada laiemalt kõige suurema töötajatepuudusega ametikohti ning otseselt leevendada ettevõtte värbamisprobleeme.
    Riigi vaatepunktist aitab aga uus süsteem paremini ühildada tööturu ja tööandjate ootuseid tööturule sisenejate oskuste ja teadmistega.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Tippjuht avameelselt: just see on töötajate puhul kindel punane lipp
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.